Wednesday, April 4, 2007

Sa olid mul alati olemas .

Sa olid mul alati olemas . Sa olid minu vend , ja ka minu parim sõber , me tegime kõike koos : mängisime , jooksime , õppisime , jalutasime , olime pahurad , kirjutasime magasime , koristasime . Meil oli hea , niikaua kuni sa leidsid endale pruudi , sa hakkasid üha tihedamini kodust ära olema , läksid linna elama , jätsid mind siia üksi . Te abiellusite , läksite väismaale . Hakkasite ka seal üha tihedamini käima , kui ühel päeval teatasid sa mulle , et te lähete Ameerikasse elama , see murdis minu südame . Minu vend , minu parim sõber , inimene kea teab minu saladusi , ka neid mida ma ei räägi ei emale ega ka isale , mitte kellelegi peale sinu . Sa jätad mind üksi , sa lähed ära , mida ma teen ilma sinuta ?! Kui olite juba kolm aastat seal elanud tulid sa mulle külla , te olite kolmekesi , sina , sinu vastik pruut , see kes röövis minult minu venna , ja sinu beebi . Sa said lapse , ja tegid välja ainult temast , mina olin sulle nagu tühi koht . Sa ütlesid et " Sa saad hakkama , ära mid nüüd sega , ma pean lapse eest hoolitsema . "
Miks ?! Miks sa mulle seda tegid ?! Kuu aja pärast läksite te tagasi , sa isegi ei kallistanud mind , me olime nagu võõrad . Sa lihtsalt ütlesid mulle " Tšäu õti , me tuleme vasrti tagasi . " Ja rohkem ei midagi , ka meie tava olid sa unustanud . Lehvitamine värava juures ja karjumine " Ma tulen tagasi , aga niikaua armastan ma sind , kuigi sa seda ei tunne , ja seda teen ma alati ! ! " Kuhu need jäid ?! Sa lihtsalt sõitsid minema , isegi ei lehvitanud mulle . Nüüd kirjutan ma selle kirja sulle , nüüd kui ma olen juba 18 , eile oli minu sünnipäev , sul ikka see oli meeles , või unustasid sa sellegi . Sa ei ole mulle helistanud , sellest ajast kui ma sind viimati nägin , see oli seitse aastat tagasi , siis kui te kuu aega siin olite . Sina oled 27 . Ma tean , sinu sünnipäevadel olen ma sulle helistanud , alati on üks ja sama teade " Ei ole kodus , olen peol , tulen pärast , jäta teade pärast piiksu .. .. " MIKS , miks ei võinud sa mulle kunagi tagasi helistada , kas sa ültse mäletad ei sul on õde , õde kellele sa olid parim sõber , kaaslane ja ültse kõik mida inimeselt tahta võid . Ma armastasin sind rohkem kui ema ja isa kokku . Sa olid mulle kõik , aga sa suutsid minu südame murda . Kolm tuhat korda järjest . Kõigepealt siis kui sa linna elama läksid , siis kui sa Ameerikasse kolisid , siis kui te tulite mind vaatama , ja sa isegi ei kallistanud mind , ka siis kui sa ei teinud minust välja , kui te Eestis olite . Siis kui sa ei järginud meie tava , järelikult olid selle unustanud . Ka siis kui sa ei helistanud mulle , kunagi , ka mitte minu sünnipäevadel , ka mitte niisama , ka mitte siis kui ma sulle teate jätsin . Ma istusin oma terve sünnipäeva päeva telefoni taga , ja ootasin et sa mulle helistaksid , seda igakord , SEITSE AASTAT JÄRJEST ! ! ! Kas sul on ültse aimu mida see tähendab , ka istusin telefoni juures siis , kui oli sinu sünnipäev , ja kolm ja vahest neli päeva pärast seda , SEITSE AASTAT JÄRJEST , ma lootsin et sa mulle helistaksid , lootus sureb ju viimasena . Enda kaheksateistkümnendal sünnipäeval sain aru , et sa ei hooli enam minust . Ma istusin eile terve päeva telefoni juures ja ootasin . Kui keegi helistas võtsin õhinal vastu ja vastasin " Venna , kas sina mu kallis vennake ?! " , aga sa ei helistanud mulle , eile öösel sain aru et sa ei hooli minust , et sa oled mu unustanud . Kas sa ültse kujutad ette mis tunne mul oli ?! Ma olin seitse aastat , OMA SEITSME AASTA SÜNNIPÄEVAD rasisanud telefoni kõrval istumisele , lootuses , et sa kord helistad , aga sa ei helistanud , sa ei kirjutanud , sa ei saatnud mulle isegi e-posti kirja , sind ei olnud enam msn'is . Miks ?! Eile öösel sain aru et mul ei ole sind enam vaja , sind pole mul olnud SEITSE AASTAT , siis kui ma sind kõige rohkem vajanud olen , need seitse aastat olid kõige piinarikkamad minu elus , ma istusin peaaegu igal ööl telefoni juures , koolis magasin . Öösiti nägin sind unes . Vahepeal tahtsin tulla Ameerikasse sind vaatama , aga ema ja isa olid selle vastu , ma saatsin sulle kirju , kaarte , sõnumeid . Ma proovisin kõike , kuid sa ei vastanud . Nüüd pole mul sind enam vaja , mul oli sind vaja seitse aastat , aga sind ei olnud . Ma lähen , kaugele sinust ja su vastikust lapsest , ja räigest naisest . Armastuse ja vihkamise vahel on ainult üks samm , ma ei uskunud seda , aga nüüd usun , ma tean seda . Ma kogen seda ise . Nüüd , siin ja praegu . Kallis venna .. .. .. MA VIHKAN SIND !

No comments: